Käekell – vikipeedia, vaba entsüklopeedia gasbuddy trip

#######

Käigumehhanism on mehhanism, mis gas news australia mõõdab aja möödumist ning kuvab kasutajale hetke kellaaega (vahel ka muud teavet, näiteks kuupäeva, kuud ja nädalapäeva). Käigumehhanism võib olla täielikult mehaaniline, täielikult elektrooniline (liikuvad osad puuduvad) või siis mõlema hübriid. Enamik tänapäevastest käekelladest kasutab elektroonilist mehhanismi ühendatuna mehaaniliste seieritega kella sihverplaadil.

Mehaanilise käekella mehhanismi keskseks elemendiks on spiraal vedru tasakaaluasendi ümber kiikuv nookur – balanss või balanssiirratas. Balanss sarnaneb harmooniliselt võnkuva pendliga: nii, nagu viimasel kulub olenemata kaare pikkusest võnkeks alati sama electricity 2014 pikk aeg, liigub ka balanss samas taktis ka siis, kui selle pöördenurk jääb kella käiguvedru veojõu vähenedes väiksemaks.

Kella mehhanismi hammasrattad on ühendatud kella osutitega, mis liiguvad koos ankruratta liikumisega. Seeläbi annab mehhanism kella osutitele edasi balansi mõõdetud aja ning samas rakendatakse pingulekeeratud käiguvedru jõudu balansi käigushoidmiseks. Ankru electricity billy elliot lyrics vahendusel antakse ankruratta igal sammul balansile täiendav impulss, et balansi võnkumine hõõrdumise tõttu ei sumbuks. Mehhanism toimib, kuni käiguvedru maha käib. [6]

Automaatkäekell on mehaanilise käigumehhanismiga käekell, mille vedru keeratakse üles kasutades ära kella kandja keha liikumist. Esimese sellise käekella leiutas briti kellassepp John Harwood aastal 1923. Automaatselt üleskeeratavas käekellas kasutatakse rootorina ekstsentrilist vastukaalu, mis kella kandja liikudes inertsi mõjul pöörlema hakkab ja hammasratta kaudu kella vedru üles keerab. Automaatselt üleskeeratavaid käekelli saab üldjuhul ka käsitsi üles gas problem in babies keerata, et hoida kella töös ka siis, kui seda ei kanta, või juhul, kui kella kasutaja randmeliigutused ei ole piisavad kella vedru üleskeeramiseks.

Elektroonilise käigumehhanismiga käekellas on võimalikult vähe liikuvaid osi, kuna seal kasutatakse kvartskristallis tekkivat piesoelektrilist efekti. Kristall toimib kvartsostsillaatorina, mis resoneerib kindlal stabiilsel sagedusel ning mida kasutatakse ajajälgimise täpseks juhtimiseks. Seetõttu nimetatakse electricity sources uk elektronkelli tihti ka kvartskelladeks. Kvartskellad on valdavalt elektroonilise käigumehhanismiga, kus ostsillaatori võngete arvu loendatakse elektroonilise loenduriga, mis digitaalkellas juhib numbrinäitu LCD-ekraanil. Analoognäiduga kellas juhib loendur samm-mootoriga osuteid. Et kvartskellas mõjuvad tugeva vedru avaldatava jõu asemel vaid elektrilised impulsid, on sellise kella rattad võimalik teha plastmassist.

Maailma esimene masstootmisse läinud kvartskell electricity usage by state oli Seiko 35 SQ Astron, mis jõudis poelettidele 25. detsembril 1969. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Seiko otsustas kella käigumehhanismi jätta patenteerimata, võimaldades teistel tootjatel sellega oma tehnoloogiast kasu lõigata. See tõi kaasa kvartskellade kiire arengu ja leviku kasvu ja vähem kui kümne aastaga jõudis kvartskäekell turuliidri positsioonile, lõpetades sellega mehaanilise kella peaaegu 100 aastat kestnud valitsusaja. Tänapäeval toodetakse kvartsmehhanisme väga odavalt ja väga suurtes kogustes ning tüüpiliselt on ka kõige odavamad käekellad kvartsmehhanismiga. [7]

Raadiosignaaliga what are the 4 gas giants in the solar system töötav kell on üks elektroonilise kvartskäekella liike. See sünkroonib oma näitu välise ajaallikaga, nagu aatomkell, GPS satelliitide ajasignaal, saksa DCF77 signaal Euroopas, WWVB signaal USA-s vmt. Sellised mehhanismid võivad välisest signaalist saada mitte gas zone edenvale ainult kellaaja, vaid ka kuupäeva, liigaasta või suveaja oleku kohta (viimased esinevad signaalis kujul on/ei ole). Kui raadiosignaali vastuvõtja välja arvata, on selline kell oma käigumehhanismi poolest täiesti tavaline kvartskäekell.

Elektronkell vajab toiteallikana elektrit, harilikult kasutatakse selleks vahetatavat patareid. Kellapatarei on spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud patarei, mis on väga väikeste mõõtmetega ning annab väikest kogust energiat väga pika aja, mitme aasta jooksul. Levinud on hõbeoksiid- või liitiumpatareid, elavhõbepatareisid ei kasutata enam keskkonnaohutuse huvides. Odav alternatiiv hõbeoksiidpatareidele on leelispatareid, mis static electricity definition science on samasuguste mõõtmetega, kuid gas monkey monster truck hellcat lühema elueaga. Mõnedes päikesepaneeliga käekellades kasutatakse ka laetavaid akusid.

Mõned käekellad, nagu näiteks Seiko Kineticu seeria, kasutavad vahetatava kellapatarei asemel ära kella kandja käe liikumist. Sarnaselt mehaanilise käigumehhanismiga automaatkäekelladega kasutatakse siin inertsi mõjul pöörlevat vastukaalu, kuid see toimib tillukese generaatorina ja laeb vedru üleskeeramise asemel kella sisseehitatud laetavat akut.

Päikesetoitel töötavad käekellad saavad energiat valgusest. Kella esipaneelil asuv fotoelement muundab valguse elektrienergiaks, millega laetakse kas akupatareid või kondensaatorit. Kella käigumehhanism ammutab neist oma energia ja kui selline käekell on regulaarselt tugeva valgusallika (nt Päike) mõjupiirkonnas, ei pea sellel kunagi patareid vahetama. Mõned kellamudelid, nagu Citizen Eco-Drive, saavad mõneminutilise päikesevalguse käes viibimisega piisavalt energiat power outage houston zip code, töötamaks terveid nädalaid. [8] Näit [ muuda | muuda lähteteksti ] Analoog [ muuda | muuda lähteteksti ]

Alates 1980ndatest on digitaalkellade tehnoloogia tugevalt paranenud. Aastal 1982 tootis Seiko käekella, millesse oli sisse ehitatud televiisoriekraan, Casio vastas termomeetriga varustatud mudeliga ning kellaga, mis tõlkis 1500 jaapanikeelset sõna electricity origin inglise keelde. 1985. aastast pärineb Casio kalkulaatoriga mudel CFX-400. Aasta 1987 tõi telefoninumbreid valivad ja häälele reageerivad käekellad.

Sarnaselt kõlavad mõisted electricity bill average kronograaf ja kronomeeter aetakse tihti segamini, kuigi need tähistavad täiesti erinevaid omadusi. Kronograaf on sisuliselt stopperifunktsiooniga kell, kronomeeter tähistab aga kõrgekvaliteedilist ja termokompenseeritud kvartsivõnkumisega ülitäpset kella, mis on testitud ja varustatud COSC ( Contrôle Officiel Suisse des Chronomètres) sertifikaadiga ehk selline kell toimib kindlate standarditega määratud täpsusega. Kronograaf ja kronomeeter on seega erinevad, kuid mitte üksteist välistavad seadmed: käekell võib olla kronograaf, kronomeeter, mõlemat või mitte kumbki.

Välja on töötatud on palju arvutifunktsioonidega käekelli, kuid ühtki neist pole saatnud pikk edu: keerulistel kelladel on segane kasutajaliides, väike ekraan ja nupud ning patarei ei pea electricity generation by source by state kuigi kaua vastu. Mõned keeruliste käekellade mudelitest on sisaldanud kalkulaatorit, tonomeetrit, baromeetrit, altimeetrit, kompassi, kaamerat, GPS-vastuvõtjat, mobiiltelefoni vms funktsiooni või koguni videomänge.